Desarmeerimine ja relvastuskontroll

Eesti on ühinenud kõigi peamiste mitmepoolsete desarmeerimis- ja massihävitusrelvade levikut tõkestavate lepingutega: tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga (NPT), tuumakatsetuste üldise keelustamise lepinguga (CTBT), keemiarelva keelustamise konventsiooniga (CWC), bioloogilise relva keelustamise konventsiooniga (BWC), nn Genfi tavarelvade konventsiooni (CCW) ja selle viie protokolliga ning jalaväemiine keelustava Ottawa konventsiooniga (APLC). Meie valikud on lähtunud soovist kindlustada riigi julgeolekut ning suurendada teiste riikide usaldust meie vastu. Oleme desarmeerimises ning rahvusvahelises relvastus- ja ekspordikontrollisüsteemis usaldusväärne ja pädev partner, kes seisab ühistes huvides rahu ja julgeoleku eest.

Ülevaade desarmeerimise ja relvastuskontrolli konventsioonidest ja lepingutest, millega Eesti on liitunud.

Genfi desarmeerimiskonverents

Genfi desarmeerimiskonverents (CD) on ainuke mitmepoolseid desarmeerimislepinguid läbirääkiv foorum ja see loodi 1979. aastal. Desarmeerimiskonverentsil on näiteks ette valmistatud keemiarelvade keelustamise konventsioon, bioloogiliste ja toksiinrelvade keelustamise konventsioon ning tuumakatsetuste üldise keelustamise leping. CD-l on praegu 65 liiget. Alates 1982. aastast on 25 riiki esitanud taotluse liikmeks saamiseks ja viimati laienes foorum 1996. aastal. Eesti osaleb foorumi töös vaatlejana alates 2000. aastast ja esitas liitumistaotluse 2001. aastal.

CD-l on ÜRO-ga erisuhe, ta võtab vastu oma protseduurireeglid ja päevakorra, võttes arvesse peaassamblee ja oma liikmesriikide soovitusi, ning annab kord aastas aru ÜRO Peaassambleele. CD pädevus hõlmab pea kõiki desarmeerimis- ja relvastuskontrolli küsimusi. CD töötab konsensuse põhimõttel.

Alates 1998. aastast ei ole CD jõudnud kokkuleppele tööprogrammis, mille tõttu ei ole olnud võimalik uusi lepinguid-konventsioone läbi rääkida. Viimane CD väljatöötatud leping oli tuumakatsetuste üldise keelustamise leping 1996. aastal, mis ei ole tänini jõustunud.