1947. aastal asutatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (United Nations Economic Commission for Europe ehk UNECE) on üks viiest ÜRO peakorterile alluvast regionaalsest komisjonist, mille eesmärgiks on edendada oma liikmete majanduskoostööd. UNECE-l on oluline roll rahvusvaheliste normide ja standardite väljatöötamisel, mis mõnes valdkonnas on üleilmse mõjuga. UNECE töö hõlmab üheksat valdkonda: keskkond, transport, energia, metsandus, elamu- ja maamajandus, innovatsioon ja avaliku-erasektori koostöö, statistika, kaubandus ning rahvastik. Viimase raames tegeletakse ka soovõrdsuse ja ühiskondade vananemisega. UNECE-s kokkulepitud standardid mõjutavad meie igapäevast elu kaupadest ostukorvis kuni turvalisuseni liikluses ja keskkonna puhtuseni.
UNECE-l on 56 liikmesriiki, lisaks Euroopa riikidele veel Kanada, USA, Iisrael ja Kesk-Aasia riigid. Euroopa Liit kasutab UNECE foorumit väga aktiivselt suhtlemisel Euroopa erinevate regioonidega. UNECE raamistikus toimub aastas 30-50 koordinatsioonikohtumist.
EL koordineerib ECE üritusteks (aastaistungijärgud, ad hoc istungid) oma positsioone ja EL-i eesistuja esitab üldjuhul ühenduse liikmesriikide nimel ühissõnavõtu esimesena, misjärel liikmesriikidel on soovi korral võimalus ka eraldi rahvuslike sõnavõttudega esineda.
Eesti on UNECE liige 1991. aastast. Eesti osaleb iga-aastastel UNECE istungjärkudel, samuti osaletakse UNECE ekspertgrupi kohtumistel ja UNECE ad hoc istungitel. Ekspertgrupi tegeleb peamiselt ECE aastaistungjärgu poolt delegeeritud teemadega (nt ECE koostöö äriringkondadega, ECE panus ülemaailmsetele konverentsidele jmt) ning käimasoleva UNECE reformiga.
Tulenevalt UNECE tegevusvaldkonna laiusest kaasuvad Eesti poolt valdkondlikku koostöösse Alalise Esinduse Genfis vahendusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Maaeluministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Päästeamet, Maa-amet, Statistikaamet ja teised asjasse puutuvad asutused. Samuti on sellesse koostöösse aktiivselt kaasunud erinevad erasektori esindajad või kohalikud omavalitsused, nt Rakvere Targa maja projekti kaudu.