Geneva

ÜRO Kaubanduse ja Arengukonverents (UN Conference on Trade and Development, UNCTAD) loodi 1964. aastal eesmärgiga aidata kaasa arengumaade lõimimisele maailmamajandusse. Aastatega on see kujunenud olulisimaks ÜRO institutsiooniks kaubanduse ja arengu vallas.

UNCTAD raporteerib oma tegevustest ÜRO peaassambleele ja ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogule (United Nations Economic and Social Council, ECOSOC), kuid on iseseisva liikmeskonna ja eelarvega. UNCTAD-i peakorter asub Genfis, Šveitsis, ning organisatsioonil on kontorid New Yorgis ja Addis Ababas. UNCTAD on ÜRO arengugrupi (United Nations Development Group) liige.

UNCTAD-i liikmeid on 195, lisaks mitmed vaatlejad, kes osalevad organisatsiooni töös. UNCTAD-i kõrgeim otsuseid tegev kogu on iga nelja aasta järel ministrite tasemel kohtuv konverents, mis määrab järgmiseks perioodiks tegevussuunad ja -prioriteedid.

Konverentside vahelisel perioodil juhib UNCTAD-i tegevust kaubandus- ja arengunõukogu (Trade and Development Board), mille liikmeskond on 160 riiki.

Eesti on UNCTAD-i liige alates 1991. aastast ning osaleb organisatsiooni tegevuses aktiivselt. Valdkondlikult on Eesti prioriteedid UNCTAD-s naiste ja noorte võimestamine, ettevõtluse edendamine ja töökohtade loome, digimajanduse edendamine, kaubanduslihtsustamine ning Eesti e-riigi kogemuse aktiivne jagamine arenguriikidele. Eesti on UNCTAD-i initsiatiivi e-Trade for All asutajaliige (UNCTAD XIV konverentsil Nairobis 2016. aastal) e-residentsuse programmi kaudu. UNCTAD XIV konverentsiga loodi sõltumatute valitsusekspertide grupp edendamaks e-kaubandust ja digimajandust. Eesti Registrite ja Infosüsteemide keskuse eksperdid nõustavad pikaajalise koostööprojekti kaudu UNCTAD-it riigihalduse e-lahendite loomisel, Eesti kogemusi on UNCTAD-i kaudu edukalt edasi antud mitmetesse riikidesse.

Lisaks eeltoodule osaleb Eesti UNCTAD-is loomulikult ka Euroopa Liidu ühtse tegevuse kaudu. EL ja tema liikmesriigid on ühed olulisemad UNCTAD-i tegevuse rahastajad.