Lepingud

Tuumarelvade leviku tõkestamise leping

Tuumarelvade leviku tõkestamise leping (NPT) on alla kirjutatud 1968. aastal ning see jõustus 1970. aastal. Eesti ühines lepinguga 31. jaanuaril 1992, lepingul on 191 osalisriiki.

NPT on ülemaailmse tuumarelvalevikuvastase ja tuumadesarmeerimise režiimi nurgakivi. Leping rajaneb nn kolmel sambal: tuumarelva leviku tõkestamine, desarmeerimine ja tsiviilne juurdepääs tuumavõimsusele. Lepingu kohaselt kohustuvad ametlikult tuumarelvi omavad riigid (USA, Venemaa, Hiina, Prantsusmaa, Ühendkuningriik) neid mitte ühelegi teisele riigile edasi andma ning mitte kaasa aitama tuumarelva omavate riikide arvu suurenemisele. Tuumarelva mitteomavad riigid (kõik ülejäänud NPT osalisriigid) kohustuvad seevastu tuumarelvi mitte soetama ja tootma ning sõlmima Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuriga (IAEA) kaitsemeetmete kokkulepped tagamaks, et tuumaenergiat ei kasutata muul kui rahuotstarbelisel eesmärgil. Tuumariigid omakorda kohustuvad pidama hea tahte vaimus läbirääkimisi, et lõpetada tuumarelvastumise võidujooks lähimas tulevikus.

2015. aastal toimunud NPT ülevaatekonverents lõppes tulemusteta. Järgmine ülevaatekonverents toimub 2020, mil ühtlasi tähistatakse 50 aastat lepingu jõustumisest.

Tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise leping

Tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise leping (CTBT)  avati allakirjutamiseks  24. septembril 1996. Eesti allkirjastas lepingu 20. oktoobril 1996 ja Riigikogu ratifitseeris selle 21. juunil 1999. Leping ei ole jõustunud. CTBT alusel asutatakse uus rahvusvaheline organisatsioon – Tuumarelvakatsetuste Üldise Keelustamise Lepingu Organisatsioon (Comprehensive Nuclear-Test-Ban Treaty Organization, lühidalt CTBTO) peakorteriga Viinis. Kuni jõustumiseni valmistab lepingu rakendamist ning osalisriikide esimest konverentsi ette CTBTO ettevalmistav komisjon.

CTBT on üks olulisemaid rahvusvahelisi kokkuleppeid tuumadesarmeerimise ja tuumarelvade leviku tõkestamise vallas. Leping keelustab tuumakatsed ja tuumaplahvatused sõltumata nende eesmärgist, läbiviimise kohast ja ajast ning seab seeläbi õiguslikult siduva tõkke uut tüüpi tuumarelvade arendamisele.

Lõhustuva aine tootmise keelustamise leping

Lõhustuva aine tootmise keelustamise lepingu (FMCT)  väljatöötamiseks on olemas nii NPT ülevaatekonverentsi kui ka ÜRO mandaat (Shannon mandate), kuid läbirääkimisi ei ole olnud võimalik alustada riikidevaheliste erimeelsuste tõttu Genfi desarmeerimiskonverentsil.

Massihävitusrelvade leviku tõkestamise julgeolekuinitsiatiiv

Massihävitusrelvade leviku tõkestamise julgeolekuinitsiatiivi (PSI) kutsus ellu 31. mail 2003. aastal Krakowis USA president G.W. Bush. PSI eesmärk on massihävitusrelvade ja nendega seotud materjalide ja kohaletoimetamise veoste keelustamine või kinnipidamine nii maal, õhus kui ka merel. PSI on tegevus, mitte organisatsioon, mis on avatud kõigile, kes jagavad samu muresid ning on võimelised ning soovivad panustada. Eesti ei kuulu PSI tuumikgruppi, kuid on avaldanud initsiatiivile toetust ning osalenud PSI õppustel.

Rahvusvaheline relvakaubandusleping

Rahvusvaheline relvakaubandusleping (ATT) jõustus 24. detsembril 2015. Leppe on tänaseks allkirjastanud 135 riiki, millest 100 on selle ka ratifitseerinud.

Rahvusvaheline relvakaubandusleping on esimene juriidiliselt siduv rahvusvaheline leping, millega reguleeritakse tavarelvastuse sisse-, välja- ja läbivedu. Leping näeb relvakaubanduses ette ühised kriteeriumid nii tootjatele kui ka ostjatele, et saavutada ühtselt tugev rahvusvaheline kontroll relvakaubanduse üle. ATT idee edendamise üks argumente oli tõsiasi, et rahvusvaheliselt eksisteerivad küll siduvad keemia-, bio- ja tuumarelvade kokkulepped, kuid tavarelvade tarneid ei reguleerinud ükski rahvusvaheline konventsioon.

Eesti allkirjastas leppe 3. juunil 2013, ratifitseeris 2. aprillil 2014 ning esitas  esmase raporti  enne 2015. aasta lõppu.

Käsi- ja kergerelvad

Viimase kümne aasta jooksul on rahvusvaheline üldsus mõistnud vajadust ära hoida ning vähendada käsi- ja kergerelvade (SALW) destabiliseerivaid vedusid ja ladustamist, eriti ebaseaduslikke ja vastutustundetuid relvatarneid. Loodud on hulk kohustuslikke initsiatiive nii ülemaailmsel, piirkondlikul kui ka kohalikul tasemel. Kõige olulisem globaalne kokkulepe, millega püütakse piirata SALWide liikumist illegaalsele turule, on ÜRO tegevuskava (UN PoA), mis on poliitiliselt siduv kõigile ÜRO liikmesriikidele. SALW PoA kolmas ülevaatekonverents toimus 2018. aastal.