Inimõigused
ÜRO võttis inimõiguste ülddeklaratsiooni vastu 10. detsembril 1948. See oli esimene rahvusvaheline dokument, kus oli öeldud, et inimõigused on jagamatud, võõrandamatud ja universaalsed ning kehtivad kõigile võrdselt. Inimõiguste kaitsmine ja edendamine aitab kaasa ülemaailmse rahu ja julgeoleku ning kõigi inimeste vabaduse ja väärikuse tagamisele.
Inimõigusi, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid austava väärtuste ruumi laiendamine ning rahvusvahelise õiguse edendamine on üks Eesti välispoliitika prioriteete.
Erinevate inimõigusteemade seas on Eesti erilise tähelepanu all naiste, laste ja põlisrahvaste õigustega seotud küsimused. Samuti väljendusvabadus internetis, kodanikuühiskonna toetamine ja võitlus karistamatusega. Nendele teemadele on keskendunud Eesti igapäevane tegevus ja sõnavõtud, samuti toetab Eesti meile prioriteetsete teemadega tegelevaid ÜRO fonde ja programme. Eesti oli 2014.-2015. aastal ning on ka praegu (2017-2019) ÜRO naiste staatuse komisjoni asepresident ning on aastatel 2019-2022 ÜRO NGO komitee liige.
Eesti osaleb ka ÜRO keskseimatel inimõigusalastel kohtumistel ÜRO inimõiguste nõukogu istungjärkudel Genfis ning ÜRO Peaassamblee 3. komitees New Yorgis.