Inimõigused
ÜRO võttis inimõiguste ülddeklaratsiooni vastu 10. detsembril 1948. See oli esimene rahvusvaheline dokument, kus oli öeldud, et inimõigused on jagamatud, võõrandamatud ja universaalsed ning kehtivad kõigile võrdselt. Inimõiguste kaitsmine ja edendamine aitab kaasa ülemaailmse rahu ja julgeoleku ning kõigi inimeste vabaduse ja väärikuse tagamisele.
Inimõigusi, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid austava väärtuste ruumi laiendamine ning rahvusvahelise õiguse edendamine on üks Eesti välispoliitika prioriteete. Eesti lähtub oma välispoliitilises tegevuses inimõiguste kaitsel ja demokraatia edendamisel inimõigusdiplomaatia alustest ja tegevuskavast.
Erinevate inimõigusteemade seas on Eesti erilise tähelepanu all naiste ja laste õigustega seotud küsimused. Samuti sõnavabadus ja meediavabadus nii veebis kui veebiväliselt ning võitlus karistamatusega. Nendele teemadele on keskendunud Eesti igapäevane tegevus ja sõnavõtud, samuti toetab Eesti meile prioriteetsete teemadega tegelevaid ÜRO fonde ja programme. Eesti on olnud kahel korral ÜRO naiste staatuse komisjoni asepresident ning oli aastatel 2019-2022 ÜRO NGO komitee liige. 2023. aasta juulist 2025.aaasta juulini oli Eesti Meediavabaduse Koalitsiooni kaaseesistuja, mida juhtisime kuni 2024. aasta jaanuarini koos Hollandiga ning edasi koos Saksamaaga. 2025.aastal juhib Eesti ka Internetivababaduse koalitsiooni.
Eesti osaleb ka ÜRO keskseimatel inimõigusalastel kohtumistel ÜRO inimõiguste nõukogu istungjärkudel Genfis ning ÜRO Peaassamblee 3. komitees New Yorgis.