Geneva

ÜRO inimõiguste nõukogu (IÕN) on valitsustevaheline keham, mille ülesanne on kaitsta ja edendada inimõigusi ning käsitleda inimõiguste rikkumisi kogu maailmas. IÕN koosneb 47 liikmesriigist, kes valitakse salajasel hääletusel ÜRO Peaassambleel New Yorgis.

IÕN peab aastas kolm regulaarset istungjärku kestusega kokku 10 nädalat (4+3+3). IÕN praegusel kujul loodi 2006. aasta ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga 60/251 ning selle esimene istung toimus sama aasta juunis. Lisaks korralistele istungitele võib IÕN, juhul kui inimõiguste olukord mõnes maailma riigis seda vajab, kokku kutsuda ka erakorralise istungi.

Inimõiguste nõukogu tööd toetab ÜRO inimõiguste ülemvoliniku amet, kes jälgib inimõiguste rikkumisi maailmas ning koostab vastavaid aruandeid. Ametil on ka mitmed harukontorid erinevates maailma riikides, et abistada kohapeal inimõiguste kaitse struktuuri loomisel. Samuti toetab amet IÕNi ellu kutsutud inimõiguste ekspertide tööd. Alates 2018. aasta septembrist on inimõiguste ülemvolinik Michelle Bachelet Jeria. Ülemvolinik juhib oma kontori tööd, külastab riike, teeb neile soovitusi ning annab aru ÜRO Peaassambleele ja inimõiguste nõukogule. Amet toetab ka rahvusvaheliste inimõigusalaste konventsioonide kehamite tööd.

Inimõiguste nõukogu viib läbi riikide inimõiguste olukorra ülevaatusi kolmel istungjärgul aastas kokku 6 nädalat. Tegemist on nö võrdsete ülevaatusega, kus riigid hindavad teisi riike ning annavad üksteisele soovitusi, kuidas inimõigusi paremini tagada. Ülevaatused põhinevad kolme suunalisel informatsioonil – riigi aruandel oma edusammudest inimõiguste kaitsmisel ja edendamisel; valitsusväliste organisatsioonide kokkuvõtlikul koondaruandel; ÜRO eriprotseduuride ja -agentuuride kokkuvõtlikul koondaruandel. Kõik ÜRO liikmesriigid saavad vaatluse all olevale riigile teha soovitusi inimõiguste olukorra parandamiseks. Seda võimalust kasutavad usinasti kõik riigid, sh Eesti. Eesti on ülevaatuse läbinud kahel korral – esimest korda 2. veebruaril 2011 ja teist korda  19. jaanuaril 2016. Eesti kolmas ülevaatus peaks kava kohaselt toimuma 2021. aasta jaanuaris. Eesti on esitanud ka kaks vabatahtlikku vahearuannet ülevaatuste raames saadud soovituste täitmise kohta.

Eesti huvid IÕNis lähtuvad Eesti välispoliitilistest prioriteetidest inimõiguste vallas, milleks on seismine naiste, laste ja põlisrahvaste õiguste eest, samuti väljendusvabaduse ja sealhulgas internetivabaduse kaitsmine ning võitlus karistamatuse vastu. Eesti osaleb aktiivselt IÕN istungite töös ning riikide inimõiguste ülevaatustel, lähtudes Eesti inimõiguste prioriteetidest. Eesti valiti 12. novembril 2012. aastal inimõiguste nõukogu liikmeks aastateks 2013-2015. Eesti esitas oma kandideerimise raames rahvusvahelised lubadused ja prioriteedid inimõiguste vallas.