Konventsioonid
Ülemäärase kahjustava või purustava toimega tavarelvade kasutamise keelustamise ja piiramise konventsioon
Ülemäärase kahjustava või purustava toimega tavarelvade kasutamise keelustamise ja piiramise konventsioon (CCW) avati allakirjutamiseks 10. aprillil 1981 ning see jõustus 2. detsembril 1983. Eesti ühines CCW-ga 20. oktoobril 2000. Konventsioonil on 128 liikmesriiki.
CCW käsitleb eriti julmi relvi ja nende kasutamise piiramist sõjaolukorras. Tegemist on raamkonventsiooniga, millel on viis lisaprotokolli: avastamatute kildude protokoll (protokoll I); miinide, püünismiinide ja teiste seadeldiste kasutamise keelustamise või piiramise protokoll (protokoll II); süüterelvade kasutamise keelustamise ja piiramise protokoll (protokoll III); pimestavate laserrelvade protokoll (protokoll IV) ning plahvatusohtlike sõjajäänuste protokoll (protokoll V), millest viimane jõustus 2006. aasta lõpus. Eesti on ratifitseerinud konventsiooni kõik viis protokolli.
CCW raames arutatakse alates 2014. aastast ka surmavate autonoomsete relvasüsteemide (Lethal Autonomous Weapons Systems (LAWS)) reguleerimist. 2017. aastal loodi selleks eraldiseisev valitsusekspertide grupp (GGE), mille praegune mandaat kestab 2026. aasta lõpuni, mil toimub CCW seitsmes ülevaatekonverents.
Peamine arutelu GGE LAWS raames keskendub küsimusele, kas kõnealuste relvasüsteemide arendamise ja kasutamise reguleerimiseks on vaja uut rahvusvahelist juriidilist kokkulepet (nt CCW lisaprotokolli näol) või piisab rahvusvahelisest humanitaarõigusest (IHL). Eesti hinnangul allub autonoomsete surmavate relvade arendamine ja kasutamine olemasoleva rahvusvahelise õiguse reeglitele, peab olema sellega kooskõlas ning uue õiguslikult siduva instrumendi loomine vajalik ei ole.
Bakterioloogiliste (bioloogiliste) ja toksiinrelvade täiustamist, tootmist ja varumist keelustav ning nende hävitamist nõudev konventsioon
Bioloogiliste relvade konventsioon (Biological Weapons Convention, BWC) võeti vastu 1972.a. ja jõustus 1975, Eesti ühines konventsiooniga 1993. aastal. BWC ratifitseerinud riike on 189 (lisaks 4 allkirjastanud riiki), kel lasub konventsiooni järgne keeld bioloogilisi relvi sõjalistel eesmärkidel omada ja kasutada. Konventsioon on aidanud tõhusalt kaasa biorelvade hävitamisele ja läbipaistva rahvusvahelise teaduskoostöö arendamisele.
BWC tähistas 2025. aastal jõustumise 50. aastapäeva. Tähtpäevast hoolimata puudub BWC-l siiani efektiivne verifitseerimismehhanism. BWC osalisriigid on arendanud vabatahtlikke läbipaistvusmeetmeid (nt õppused ja vastastikused visiidid), kuid puudub efektiivne võimalus rikkumisi tuvastada ja järelevalvet teha.
BWC 2022. aasta ülevaatekonverentsil loodi konventsiooni tugevdamise töögrupp, mille mandaat kehtib 2026. aasta lõpuni. Töögrupi ülesanne on käsitleda muutunud julgeolekuolukorra mõjusid konventsioonile ja BWC toimimist kõigis aspektides tõhustada. Töögrupp arutab ja teeb ettepanekuid mh rahvusvahelise koostöö, tehnoloogiliste arengute, läbipaistvuse, verifitseerimise, rahastamise jms organisatoorse toimimisega seotud küsimustes. BWC kümnes ülevaatekonverents toimub 2027. aasta lõpus.