Ülemäärase kahjustava või purustava toimega tavarelvade kasutamise keelustamise ja piiramise konventsioon (CCW) avati allakirjutamiseks 10. aprillil 1981 ning see jõustus 2. detsembril 1983. Eesti ühines CCW-ga 20. oktoobril 2000. Konventsioonil on 125 liikmesriiki. Konventsioon käsitleb eriti julmi relvi ja nende kasutamise piiramist sõjaolukorras. Tegemist on raamkonventsiooniga, millel on viis lisaprotokolli: avastamatute kildude protokoll (protokoll I); miinide, püünismiinide ja teiste seadeldiste kasutamise keelustamise või piiramise protokoll (protokoll II); süüterelvade kasutamise keelustamise ja piiramise protokoll (protokoll III); pimestavate laserrelvade protokoll (protokoll IV) ning plahvatusohtlike sõjajäänuste protokoll (protokoll V). Viimane jõustus 2006. aasta lõpus. Eesti on ratifitseerinud konventsiooni kõik viis protokolli.
2011. aastal toimus CCW neljas ülevaatekonverents, mille keskmes olid kobarlahingumoona ehk protokolli nr 6 läbirääkimised. 2008. aastal CCW raames alanud ja raskelt kulgenud läbirääkimised kobarlahingumoona kasutamise tingimuste üle, mis nägid ette kobarlahingumoona kasutamise piiranguid, et parandada selle töökindlust ning vähendada tsiviilohvreid, lõppesid tulemusteta – protokolli blokeerisid ligi 50 riiki, kes toetavad kobarlahingumoona konventsiooni (CCM). Eesti avaldas kahetsust, et suure humanitaarmõjuga protokolli vastuvõtt tõkestati. Eesti jaoks oli oluline leppida kobarlahingumoona kasutamispõhimõtetes kokku CCW raames, arvestades asjaoluga, et see kaasanuks suurimad kobarlahingumoona tootjad ja omajad ning reguleerinuks seega suurt osa maailma kobarlahingumoonast ja vähendanuks tsiviilkannatusi.
2016. aastal toimunud CCW viies ülevaatekonverents kulges edukalt. Kõige olulisemaks tulemuseks oli otsus korraldada 2017. aastal valitsusekspertide tasemel kohtumine surmavate autonoomsete relvasüsteemide teemal (Lethal Autonomous Weapons Systems (LAWS)).2019. aastal toimub ekspertgrupi 3. kohtumine. Järgmine CCW ülevaatekonverents leiab aset 2021. aastal.
2017. aastal oli Eesti CCW protokoll V ehk lõhkemata lahingumoona teema president. Samuti toetasime 2017. ja 2018, aastal 5000 euroga konventsiooni sponsorlusprogrammi, mis võimaldab konventsiooni või selle protokollidega mitte ühinenud arenguriikidel osaleda konventsiooni kohtumistel ning samm-sammult liikuda CCW ja selle protokollidega ühinemise suunas. Eelnevatel aastatel on näiteks korduvalt toetatud Ukraina ametnike võimalust koosolekutel osaleda.
Ottawa konventsioon (APLC) avati allakirjutamiseks 3. detsembril 1997. aastal ja see jõustus 1. märtsil 1999. Eesti ühines Ottawa konventsiooniga 1. oktoobril 2004. Konventsioonil on humaanne eesmärk – keelustada täielikult jalaväemiinid, mis põhjustavad ülemääraseid ja tarbetuid kannatusi ja inimohvreid. Konventsiooniga ühinedes võtab osalisriik endale kohustuse mitte kunagi mitte mingisugustel tingimustel jalaväemiine kasutada, neid otseselt või kaudselt arendada, toota või muul viisil hankida, varuda, hoida või üle anda ega ükskõik mis viisil abistada, julgustada või mõjutada kedagi ette võtma midagi, mis on osalisriigile konventsiooniga keelatud. Konventsioon näeb ette ka sätted ohvrite abistamiseks ja paremaks integreerimiseks ühiskonda. Lisaks kohustab konventsioon nelja aasta jooksul alates selle jõustumisest riigi suhtes hävitama oma miinivarud ja kümne aasta jooksul puhastama mineeritud alad. Konventsioonil on 164 osalisriiki.
Praeguseks on Ottawa konventsioonist saanud rahvusvaheline käitumisnorm. Jalaväemiinide eksport on pea olematu. Euroopa Liit ja mitmed teised riigid pühendavad diplomaatilises suhtlemises suurt tähelepanu Ottawa konventsiooni ülemaailmse kehtivuse propageerimisele. Eesti on ühinenud laiapõhjalise miinivastase retoorikaga ning täidab konventsioonist tulenevaid kohustusi. Tulenevalt artikli 5 kohustusest – miiniväljade puhastamine – on Eesti korrapäraselt annetanud ÜRO vabatahtlikku demineerimisfondi. Eesti toetab regulaarselt rahaliselt ka konventsiooni rakendusüksuse (Implementation Support Unit) tööd, olles viimastel aastatel oma panust järk-järgult suurendanud. 2014. aasta novembris toimus Mosambiigis III Ottawa konventsiooni ülevaatekonverents, kus võeti vastu uus tegevusplaan aastateks 2014-2019 – Maputo Action Plan. Järgmine ülevaatekonverents toimub 2019. aastal Oslos.
Kobarlahingumoona konventsioon (CCM) keelustab kobarlahingumoona kasutamise, tootmise, varumise ja üleandmise ning seab osalisriikidele ohvriabi andmise, maa-alade kobarmoonast puhastamise ja varude hävitamise kohustuse. Konventsioon võeti vastu 30. mail 2008. aastal Dublinis ning allkirjastati 3. detsembril 2008 Oslos. Konventsioon jõustus 1. augustil 2010. Eesti osales aktiivselt konventsiooni läbirääkimistel, kuid julgeolekuolukorra tõttu ei pidanud võimalikuks Oslos kobarlahingumoona konventsioonile alla kirjutada.
Bakterioloogiliste (bioloogiliste) ja toksiinrelvade täiustamist, tootmist ja varumist keelustav ning nende hävitamist nõudev konventsioon (BWC) kirjutati alla 10. aprillil 1972. aastal Londonis, Moskvas ja Washingtonis ning see jõustus 25. märtsil 1975. Eesti ühines BWC konventsiooniga 21. juunil 1993. Konventsioonil on 182 osalisriiki. Konventsioon keelustab bioloogiliste relvade omamise ja kohustab osalisriike olemasolevaid relvi hävitama. Bioloogiliste relvade kasutus oli siiski keelustatud juba 1925. aasta Genfi protokolliga, millele on alla kirjutanud ka Eesti Vabariik. Konventsioon on desarmeerimiskonventsioonide seas nõrgim, kuna sel puudub kontrollimehhanism. Ainus kokkuleppe täitmist võimaldav seiremehhanism on usaldusmeetmed (CBM) ehk riigi kohustus teatada ÜRO-le ebatavalistest haiguspuhangutest ja teistest olulistest tegevustest.
BWC liikmesriikide viimane ülevaatekonverents toimus 2016. aastal ja lõppes oluliste tulemusteta, ent osalisriikide kohtumistega ülevaatekonverentside vahelisel perioodil otsustati siiski jätkata. Järgmine ülevaatekonverents on plaanis 2021. aastal.